EBA欧洲银行-EBA-BS-2018-358-Final-report-on-GL-on-NPE_FBE_ET_72页_959kb

Suunised: Viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta

1. Järgimis- ja aruandluskohustus

• Käesolevate suuniste staatus: Dokument sisaldab märuse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt väljastatud suuniseid. Pädevad asutused ja krediidiasutused peavad neid järgima, kaasama neid oma raamistikku või järevalveprotsessele, isegi kui suunised on mõeldud eelkõige finantseerimisasutustele.
• Aruandlusnõuded: Pädevad asutused peavad teatama EBA-le hiljemalt [pp.kk.aaaa], kas nad järgivad või kavatsevad järgida suuniseid, või vastasel juhul mittejärgimise põhjused. Teated tuleks saata veebilehele avaldatud vormil aadressile compliance@eba.europa.eu, märkides viite „EBA/GL/201x/xx". Nõuete järgimise staatuse muutustest tuleb EBA-le teada anda.

2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted

Sisu

• Suunised määravad viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise tavad, politikad, protsessid ja menetlused.
• Krediidiasutused peaksid hinnatama oma riskijuhtimise tavadis, politikaid, protsesse ja menetlusi viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamiseks.

Kohaldamisala

• Suunised kohaldatakse seoses direktiivi 2013/36/EL artikliga 74, mis nõuab krediidiasutustelt kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab selgeid organisatsioonilisi ülesandeid, tohusaid protseduure ja piisavaid kontrollimehhanisme.
• Kohaldatavus kehtib kõigi riskipositionsioonide suhtes, millele kehtib määruse (EL) nr 680/2014 V lisa määratletud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete mõisteid.
• Kohaldatavus hõlmab kauplemisriski positsioone riskiportfelli sees, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 4 lõike 1 punktis 86.

Mõisted

• Viivisnõuete suhtarv: Viivislaenude suhtarv arvutatakse jagades viivislaenude ja ettemaksete bilansiline brutovärtus laenude ja ettemaksete bilansilise kogubrutovärtusega.
• Sundtäitmisel olev vara: Vara, mis on omandatud tagatise enda käsutusse võtmisega, ja mis on bilansis kajastatud.
• Riskivalmiduse raamistik: Üldine lähemisviis, mille abil tehakse kindlaks riskivalmidus, millest teavitatakse ja mida jälgitakse. Sellel on tulemuslikud, riskipiirid ja vastutajate ülesannete kohta ülevaade.
• Kinnisvara: Määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 208.
• Likvideerimiskulud: Raha väljavool, mis tekib tagatise realiserimise ja müügi käigus.
• Juhtorgan: Määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktides 7 ja 8.
• Viivisnõuete strategia: Täielik raamistik viivisnõuete kindlaksmääratlemiseks, mõõtmiseks, haldamiseks, jälgimiseks ja mahakandmiseks.
• Texasuhtarv: Viivislaenude suhtarv omakapitaliga.

3. Rakendamine

Kohaldamise kuupäev

• Suunised kehtivad alates 30. juunist 2019.

Viivisnõuete strateegia

• Valjatöötamine: Krediidiasutused peaksid kehtestama viivisnõuete strateegia, mis hõlmab ajaliselt piiritletud kvantitatiivseid eesmärke ja sundtäitmisel oleva vara eesmärke. Strateegia tuleks valjastada põhjaliku tegevuskava raames.
• Valikud: Krediidiasutustel peaksid olema vähemalt järgmised valikud:
  • „Hoia“ strateegia / makseraskuste tõttu restruktureerimise strategia.
  • Portfelli aktiivne vähendamine.
  • Riskipositionsiooni või tagatise liigi muutmine.
  • Óiguslikud võimalused.
• Eesmärgid: Krediidiasutused peaksid kehtestama realistlikud ja ambitsioonikad eesmärgid, sealhulgas sundtäitmisel oleva vara vähendamise eesmärgid.
• Tegevuskava: Tegevuskavas tuleks sisaldada selgelt määratud eesmärke, portfellipohised tegevused, juhtimiskord, kvaliteedistandardid, ressurssid, tehniline taristu, eelarve ja sidusrühmade suhtlemise kavad.

4. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused

Juhtimine ja otsuste tegemine

• Juhtorgan peaks:
  • Heaks kiitma ja regulaarselt üle vaatama viivisnõuete strateegia ja tegevuskava.
  • Tegevusmudeli rakendamise järevalvet tegevustes.
  • Kehtestama kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed juhtimise eesmärgid ja motivatsioonimehhanismid.
  • Jälgima edusamme kvartalipohiselt.
  • Määratlema otsuste heakskiitmise protsessid.
  • Tagama, et toötajad mõistavad politikaid ja protsesse täielikult.

Tegevusmudel

• Krediidiasutused peaksid moodustama viivisnõuete realiserimise üksused, mis on söltumatud laenude väljastamise tegevusest.
• Üksused peaksid hõlmama mitte ainult kliendisuhetega seotud tegevusi, vaid ka otsustusprotsesse.
• Krediidiasutused peaksid tagama piisava sisekontrolli, eriti viivisnõuete liigitamise, väärtuse languse, mahakandmise ja tagatise hindamisega seotud tegevustele.

5. Kokkuvõte

• Suunised on adresseeritud pädevatele asutustele, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 punktis i.
• Suunised on kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutustega.
• Krediidiasutused peaksid haldama viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete, arvestades asjakohaseid tarbijakaitsekaalutlusi ja -nõudeid ning tagama tarbijate öiglase kohtlemise.
• Suunised hõlmavad ka viivisnõuete strateegia, tegevuskava, juhtimisstruktuuri ja riskivalmiduse raamistiku integreerimist.