EBA欧洲银行-EBA_2014_01080000_ET_COR_15页_279kb

Ühised suunised järevalvealase tegevuse lahendamise kohta seoses finantskonglomeraaatide järevalve koordineerimise korra sidususega

Dokumendi ülevaade

Dokument JC/GL/2014/01 sisaldab ühiseid suuniseid, mis on väljastatud Euroopa Parlamendil ja Euroopa Nõukogul, et tagada finantskonglomeraatide järevalvealase tegevuse koordineerimise korra sidusus. Suunised on alustatud EL määruse (EL) nr 1093/2010, EL määruse (EL) nr 1094/2010 ja EL määruse (EL) nr 1095/2010 alusel, mis asutavad Euroopa Järevalveasutuse (ESA). Suunised aitavad pädevate asutustes koordineerida tegevust ja tagada võrdseid võimalusi siseturul.

Käesolevate suuniste staatus

• Suunised on kehtestatud 24. novembri 2010 aasta märäuste alusel.
• Pädevad asutused peavad 23. veebruariks 2015 teatama ESA-le, kas nad järgivad suuniseid või põhjendavad sellest loobumist.
• Teatist saadakse aadressile: compliance@eba.europa.eu, ficodguidelines.compliance@eiopa.europa.eu, compliance.ficod@esma.europa.eu ja märkida viitenumber "JC/GL/2014/01".

I peatükk: Sisu ja reguleerimisala

1.1 Suuniste eesmärk

• Selgitada ja täiustada pädevate asutuste vahelist koostööd.
• Tagada võrdseid võimalusi siseturul.
• Toetada valdkondlikke kolleegiumeid (kui need on määratletud).

1.2 Reguleerimisala

• Suunised on kehtestatud direktiivi 2002/87/EÜ (FICOD) artikli 11 alusel.
• Käesolevate suuniste eesmärk on järevalvealase tegevuse lähendamine seoses järevalve koordineerimise korra sidususega.

II peatükk: Kaardistamismenetlus, koostöö struktuur ja koordineerimiskord

2.1 Kaardistamismenetlus

• Kaardistamise protsessi käigus tuleb arvesse võtta valdkondlikku märatlemist.
• Kaardistamist tuleb regulaarselt ajakohastada, vähemalt kord aastas.
• Kaardistamise tulemust kasutatakse täiendava järevalve ulatuse kindlakstegemiseks.

2.2 Koostöö struktuur

• Koordinaator peab otsustama, kas vajalik on valdkondlik kolleegiumi loomine või muud meetodid.
• Koordinaator peab tagama, et pädevad asutused teavitatakse ajalikult ja täielikult valdkondliku kolleegiumi tegevusest.

2.3 Koordineerimiskord

• Koordinaator ja pädevad asutused peavad leppima kokku teabevahetuse ulatuse, sageduse ja vormi.
• Teabevahetuse protsessides tuleb kohandada meetodid vastavalt finantskonglomeraadi laadile, suurusele ja keerukusele.
• Konfidentsiaalsete ja tundliku teabe tuleb jagada turvaliste suhtlusmeetodite kaudu.

III peatükk: Teabevahetuse koordineerimine seoses jätkuvuseeldusega ja eriolukordades

3.1 Ulatus ja sagedus

• Teabevahetuse ulatus peab hõlmama kõiki olulisi teavet, mis on vajalik täiendava järevalve tegemiseks.
• Teave tuleb esitada nähtavalt ja kiiresti, kui see võib mõjutada konglomeraadi või konkreetse ettevõtte finantsseisundit.

3.2 Teabe kogumine

• Pädevad asutused peavad koguma teavet reguleeritud üksustelt ja esitama selle koordinaatorile.
• Korduvat teabe esitamist tuleb vältida.

3.3 Suhtlusmeetodid

• Kasutada tuleb kõiki võimalikke suhtlusvorme (näiteks kirjad, e-kirjad, konverentsid).
• Konfidentsiaalset teavet tuleb jagada turvalise vormi kaudu.

IV peatükk: Finantskonglomeraatide hindamine järevalve käigus

4.1 Finantsseisundi hindamine

• Koordinaator peab teavitama pädevaid asutusi finantsseisundi ja riskiproili hindamise kohta.
• Hindamise käigus tuleb arvesse võtta valdkondlikke ja konkreetseid analüüse.

4.2 Kapitali adekvaatsuse hindamine

• Hindamise ettevalmistamiseks tuleb arvesse võtta pädevate asutuste analüüse.
• Hindamise tulemusi tuleb konsulteerida asjaomaste pädevate asutuste kaudu.

4.3 Riskikontsentratsiooni hindamine

• Hindamise käigus tuleb analüüsida riskikontsentratsiooni levikut, huvide konflikte ja valdkondade eeskirju.
• Koordinaator ja pädevad asutused peavad leppima kokku risikikontrolli meetodite ja grupisiste tehingute analüüsimiseks.

4.4 Sisekontrollimehhanismide ja riskijuhtimisprotsesside hindamine

• Hindamiseks tuleb arvesse võtta sisekontrolli metoodikaid ja riskijuhtimise protsesse.
• Koordinaator peab tagama ühesuguse arusaama pädevate asutuste hulgas.

V peatükk: Järevalve planeerimine ja järevalvetoimingute koordineerimine

5.1 Järevalvetoimingute planeerimine

• Koordinaator peab koostöös pädevate asutustega planeerima järevalvetoiminguid.
• Kolleegiumi protsessi peab hõlmama järevalve eesmärki ja vajalikke meetmeid.

5.2 Ülesannete jagamine ja delegeerimine

• Ülesannete jagamine tuleb proportsionaalselt finantskonglomeraadi laadile, ulatusele ja keerukusele.
• Koordinaator peab tagama, et koosolekud on korraldatud vajaliku teabe saamiseks.

5.3 Eriolukordade planeerimine

• Eriolukordade plaanid tuleb kutsuda kõigile pädevatele asutustele.
• Koordinaator peab hoidma plaani kehtivana ja lisama kontaktandmed.

VI peatükk: Pädevate asutuste otsuste tegemise protsessid

6.1 Konsulteerimise protsessid

• Konsulteerimise protsessides tuleb selgelt tõstetada sisu ja vastuvõtmine.
• Vastust tuleb saada kaks nädalat enne otsuse võtmist.
• Kui vastust ei saa, peab pädev asutus vastuvõtta otsuse ilma vastuväitega.

6.2 Kokkulepete protsessid

• Kokkulepete protsessides tuleb teavitada ESA ja kohandada protsesse vastavalt määrustele.
• Kui kokkulepet sõlmitakse, peab see olema kirjalik ja allkirjastatud.

VII peatükk: Lõppsätted ja rakendamine

• Dokumendi kohaldamise alguspäev on 23. veebruar 2015.
• Suunised on kehtestatud kohaldatavate määruste alusel.