EBA欧洲银行-EBA_2012_00240000_ET_TRA_9页_376kb

EBA 2013. aasta toöprogrammi kokkuvõte

1. Sissejuhatus

EBA (Euroopa Pangandusjärevalve) 2013. aasta toöprogramm käsitleb tema eesmärke, prioriteete ja tegevust, mis on põhendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel. Tööprogramm on vastu võetud järevalvenõukogu 25.-26. septembri 2012 koosolekul, pärast LABi juhatusi arutamist. 2013. aasta on EBA kolmas aasta Euroopa Liidu iseseisva asutusena uues Euroopa Finantsjärevalve Süsteemis. Toöprogramm põhineb EBA pöhifunktsioonidel: reguleerimine, järevalve ja tarbijakaitse. EBA suurendab oma töötajate arvu ja eelarvet, et tagada tegevuse täitmise võimalikkuse, kuna 2013. aasta eesmärkide arv on suur.

2. Reguleerimine

EBA pöhieesmärk reguleerimises on vötta juhtroll eeskirjade kogumiku väljatöötamisel, et tagada finantsasutustele vördsed võimalused ja parandada finantsreguleerimise kvaliteeti ning ühtse turu toimimist. Reguleerimistegevus on seotud kapitalinõuete direktiivi IV paketi ja kapitalinõuete määrusega (CRDIV/CRR), kuid nende lõplikud tekstid on veel vastu võtmata. EBA kavatseb toota 164 tulemust, mis hõlmavad regulatiivseid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid, aruandeid, arvamusi jne. Tulemused on suurel osal on plaanis 2013–2014. aastaks.

2.1 Prioriteedid

• Kapital: Keskendutakse kapitalikvaliteedi jälgimisele.
• Likviidsus: EBA toob välja likviidsusmeetmete ja stabiliseerimise kordajate kohandamise meetodid.
• Tasustamine: Võtta käsleb tasustamise eeskirjade ja riskivõtjate tuvastamise standardite väljatöötamisele.
• Finantsvöimenduse mär: Hindab finantsvöimenduse mära aruannete pöhjal ning arendab selle raamistiku.

3. Järevalve

EBA 2013. aastal keskendub pankade ja pangandussektori pöhiriskide tuvastamisele, analüüsile ja maandamisele. Töödeldakse stressitest, mis aitavad hindada kogu Euroopa Liitu hõlpsustatud kavadeid. EBA koostab ja edastab aruandeid pädevatele asutustele ning toetab nende järevalvetööd.

3.1 Prioriteedid

• Kapitalipositsiooni jälgimine: Tugevdab pankade kapitalikvaliteedist ja jälgib nende kapitalikavasid.
• Riskiaruannete koostamine: Koostab riskinäitajaid ja näidikuid, mis jagatakse järevalvekolleegiumide ja riiklike järevalveasutuste vahel.
• Järevalvekoostöö: Edendab ühtse järevalvekultuuri ning vahetab teavet pädevate asutuste vahel.
• Kolleegiumite toetamine: Toetab 40 prioriteetse panganduskontserni järevalvetööd.

4. Tarbijakaitse

EBA on pühendunud tarbijakaitse, lihtsuse ja öigluse edendamisele finantstoodete ja -teenuste ühtsel turul. Toimib sõltumatu üksuse kaudu, mis kogub ja analüüsib tarbihasuundumuste andmeid, käsitleb hupoteeklaende vastustundlikku andmist ning hupoteegituru võlgnevuste käitlemist ja tolereerimist. EBA edendab ka finantsinnovatsiooni kontrollimist, et tagada turgude ohutust ja usaldusväärust.

5. Politikaanalüüs ja koordineerimine

EBA koordineerib pöhülesannete ja väliste sidusrühmade vahelise sise- ja välispolitilise koostööd. Teostab õigusliku analüüsi, mõjuhinnanguid ja vajaduse korral kooskõlastab meetmeid. Koordineerib ka institutsioonilisi suutlikkuse arendamist, sealhulgas Baseli pangajärevalve komiteega, Rahvusvahelise Valuutafondiga, Euroopa Komisjoniga, nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. EBA pakub järevalvekoolitust ja tugevust panganduse sidusrühmadele.

6. Toimingud ja institutsiooniline suutlikkus

EBA suurendab oma töötajate arvu ja eelarvet, et täita eesmärke. 2013. aastal kavandatakse uusi ametikohti, kuna tegevus on tihedalt seotud uute regulatiivnormide ja kriisilahendamise meetodite rakendamisega. EBA arendab ka IT-strateegiat ning koolitab oma personalit, et tagada tegevuse tõhusus. Personalimääruse ja -menetluse suurendamiseks on vajalikud ressurssid, kuid nende heakskiitmine on veel tehtavas protsessis.